Merlyn
Arian
huvikool-reg.jpg
Meist

Nukufilmi Lastestuudio on mittetulundusühing, mille südameasjaks on animatsiooni valdkonna igakülgne edendamine, animatsioonialase hariduse arendamine ja animatsiooni kui väga võimalusterohke ja valdkonnaülese töövahendi tutvustamine nii Eestis kui välismaal.

 

Oleme Eesti esimene ja seni suurim õpikeskkond, mis loodud animatsiooni huvihariduse süvendatud omandamiseks.

MTÜ Nukufilmi Lastestuudio on:

  • loonud animatsioonfilmi huvikooli, mille kaasaegse tehnoloogiaga sisustatud õppekeskkonnas toimuvad Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud erahuvikooli õppekava alusel erinevatele vanuseastmetele spetsiaalsete õppemeetoditega kursused alates 2002. aastast.
  • töötanud välja Tiigrihüppe Sihtasutuse (HITSA) toel animatsiooni õppekavad ja koolituspaketid üldhariduskoolide õpetajatele, et tutvustada kaasaegseid loovust arendavaid õppemeetodeid ja innustada erinevate ainete õpetajaid koostööle.
  • loonud animatsiooni erinevaid tehnikaid ja võimalusi tutvustavad töötubade paketid, mis pakuvad põnevat ja kasulikku aja veetmise võimalust erinevatele sihtrühmadele.


Nukufilmi Lastestuudio osaleb aktiivselt animatsiooni valdkonda arendavates ja populariseerivates projektides. Meie tegevust on toetanud väga paljud erinevad koostööpartnerid, näiteks Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Jaapani Keisririik, Prantsuse Vabariik, Tallinna linn ja teised Eesti erinevad omavalitsused, haridusasutused, mitmed sihtasutused, fondid ja eraettevõtted.

Nukufilmi Lastestuudio töötajatel on rohkelt pedagoogilise töö kogemusi, osates õpetada animatsiooni erinevatele eagruppidele ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks oleme mitmete rahvusvaheliste filmifestivalide (Buster, Arsenal, Nordic, Hannover, H2T, Priit Pärna Animafilmi festival, New Horizons) raames korraldanud ning edukalt läbi viinud töötubasid. Need töötoad on olnud eriti põnevad igas vanuses osalejatele, sest töötubade raames on olnud võimalus kogenud juhendajate käe all ise erinevaid animatsioonitehnikaid katsetada ning lausa oma esimesi filme valmistada!

Sotsiaalse ettevõttena kasutame teenustelt saadud tulu huvikooli tasude vähendamisel ning riskirühma kuuluvate laste ja noorte animatsiooniõppe võimaldamiseks.

 

Nukufilmi Lastestuudio ajalugu

MTÜ Nukufilmi Lastestuudio (Stuudio) on asutatud 21. detsembril 2001.aastal. Põhitegevus on nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele kunstilise väärtusega professionaalse filmikultuuri ja filmide valmistamise õpetamine ning mitmekülgselt arendava vaba aja veetmise pakkumine. MTÜ loojateks olid Mait Laas, Arvo Nuut ja Ruth-Helene Melioranski.

Nukufilmi Lastestuudio areng on kulgenud ühtlases tõusvas joones, üha kaasaegsemat tehnoloogiat ning ja põhjalikemaid meetodeid valides. Tänaseks on Nukufilmi Lastestuudio ennast edukalt tõestanud nii animatsiooni alushariduse kui süvendatud õppevormi pakkujana.

Nukufilmi Lastestuudio huvikoolis on oma algusaastatest tänaseni (2006-2015) läbinud mitmeaastaseid süvakursuseid kokku üle 400 osaleja, igal aastal on õpilaste arv kasvanud ja praeguseks ulatub see 65 õpilaseni. Peale huvikooli lõpetamist on paljud jätkanud oma haridusteed fotograafia, filmi-, teatri- ja teiste visuaalkunstide, aga ka meedia, robootika jm. tehnoloogiaga seotud valdkondades. 

Koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega (HITSA) oleme aastast 2003 läbi viinud üldhariduskoolide õpetajatele suunatud 3-päevast koolitust kokku enam kui 700le õpetajale ning korraldanud aastast 2006 eesti kooliõpilastele suunatud animatsioonfilmi konkurssi AnimaTiiger.

Keskmiselt 3000 huvilist osaleb igal aastal animatsiooni erinevaid tehnikaid ja võimalusi tutvustavates lühemates või pikemates töötubades nii Eestis kui välismaal (Taani, USA, Holland, Soome, Jaapan jne.)


****
Nagu headele ideedele kombeks, saavad nad alguse mitmest erinevast asjast - võime ühingu loomisprotsessi pidada juhuste kokkulangemiseks või hetkede paika loksumiseks, kuid eelkõige oli Nukufilmi Lastestuudio loomise juures kahe täiesti kindla inimeste grupi selge visioon ja tegutsemine. Selleks olid OÜ Nukufilm  ja Eesti Joonisfilm.

Joonisfilmi on Eestimaal tehtud juba viimased 80 aastat, lausa 1930-ndate aastate algusest. Esimese joonisfilmina valmis lavastaja Voldemar Pätsi film “Kutsu Juku seiklusi” (1931, lavastaja Voldemar Päts, kunstnik Elmar Janimägi).

Siiski polnud esimesed joonisfilmikatsetused suutnud tagada regulaarset filmitoodangut ning oma joonisfilmigrupi loomiseni jõudis stuudio “Tallinnfilm” Rein Raamatu eestvedamisel alles aastal 1971. Eestlastele kohaselt ei loonud Raamat mitte lihtsalt „mingisugust“ joonisfilmigruppi, vaid lausa sellise, millest hakkas kujunema toonase N.Liidu ja Ida-Euroopa üks huvitavamaid animakeskusi. Esimese filmina valmis “Veekandja” (1972) ja juba järgmisel aastal, vaid kaks aastat pärast grupi loomist, jõuti ka rahvusvahelise tunnustuseni. Selle pälvis Eesti joonisfilm Raamatu enda filmiga “Lend” (1973).

Rahvusvaheliselt tuntuim ja pärjatuim eesti filmitegija on aga Priit Pärn. Karikaturistina alustanud Pärna filmid on tulvil kõige ettearvamatumaid, kummaliselt paradokslevaid metamorfoose. Pärna enim auhinnatud filmid on “Eine murul” (1987) ja “1895″ (koos Janno Põldmaga).

Kui varem oli joonisfilmigrupp olnud „Tallinnfilmi“ üks osa, siis 1994. aastal iseseisvus see stuudioks “Eesti Joonisfilm”. Lisaks Priit Pärnale ilmestasid stuudioloomingulist palet ka Mati Kütt, kelle julgelt eksperimenteeriva lahendusega tööd tõid grupile palju värsket hingamist, Heiki Ernitsa ja Janno Põldma tõsinaljakad lood meeldisid aga nii lastele kui täiskasvanutele. Noortest tegijatest liitusid joonisfilmigrupiga Priit Tender, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis.

Nukufilm OÜ pole küll nii vana kui Eesti Joonisfilm, kuid täiskasvanuikka on Nukufilm OÜ siiski juba jõudnud, pärinedes aastast 1993. Tegelikult on Nukufilm OÜ aga kunagise Tallinnfilmi Nukufilm (1957 – 1992) järelkäija, olles seega Eestis ainus ja Põhja-Euroopas üks suurimaid ja tegelikult ka vanimaid nukufilmide tootmisele spetsialiseerunud stuudioid. Seda nii paviljoni pindalalt, tootmise ja tehniliste vahendite poolest kui ka töötajate arvult. Rohkem kui 40 tegutsemisaasta jooksul on stuudios tehtud üle kahesaja filmi, nukufilmitehnikatest on esindatud kõik põhilised: lamenukk-, mudelanimatsioontehnika, piksillatsioon ja arvutianimatsioon.

Esimene rahvusvaheline tunnustus tuli juba 1960. aastal Eduard Tuganovi lavastatud filmidega “Metsamuinasjutt” ja “Ott Kosmoses”(1961).
Tänaseks on Tallinnfilmi Nukufilm ja Nukufilm OÜ toodang kokku pälvinud üle viiekümne auhinna rahvusvahelistelt festivalidelt. Rezissööridena on aktiivsed Riho Unt (“Kapsapea”, “Samuel Internetis”), Hardi Volmer (“Kevadine Kärbes”,”Barbarid”) ja Rao Heidmets (“Tuvitädi”, “Instinkt”), Mait Laas (“Nirvana”,”Mirjam”, "Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu").

Nii Nukufilmi kui Eesti Joonisfilmi on nende algusaegadest külastanud väga paljud koolid ja lasteaiad. Ekskursioonide käigus tutvustatakse lastele filmitegemise köögipoolt ja isegi filmitegemise saladusi. Animatsiooni võlumaailm kütkestab kõikides vanuserühmades inimesi ja ärgitab soovi ise filmiloomist proovida. Selleks ongi ellu kutsutud Nukufilmi Lastestuudio!

Nukufilmi Lastestuudio visoon, missioon, strateegilised eesmärgid

Visioon
Animatsioon  kui audiovisuaalne kirjaoskus on kõrgelt hinnatud ja kõigile kättesaadav loov õpetamismeetod ja eneseväljendusvahend kogu Eestis.

Missioon
Nukufilmi Lastestuudio missioon on igakülgselt ja professionaalselt arendada animatsioonialast haridust, selleks kogume ja levitame valdkondlikku teavet, oskusi ja ideid. Meie soov on luua parimad tingimused isiksuse terviklikuks arenguks, lõimitult edendades loomingulisi võimeid, tehnilist taipu, koostööoskust ja eetilisi väärtushinnanguid.

Nukufilmi Lastestuudio lähtub oma tegevuses Vabaühenduste eetikakoodeksist.

Strateegilised eesmärgid
Nukufilmi Lastestuudio soovib saavutada, et:
1. Eestis on kestlik pühendunud ja kvalifitseeritud animatsiooni professionaalide järelkasv.
2. pidevalt täienev ja kohanduv animatsiooniõpetamise metoodika ning seda toetav süsteem innustab ja inspireerib kasutama animatsiooni isiksuste igakülgseks ja terviklikuksarendamiseks.
3. igal eesti inimesel on võimalik animeerida audio-visuaalses keeles.


Vabaühenduste ja Tallinna linna vahelise koostöö hea tava


19. veebruaril 2014 allkirjastas Nukufilmi Lastetsuudio koos teise 49 organisatsiooni esindajaga Tallinna-keskse „Koostöö hea tava“. Tegemist on lepinguga, mille eesmärgiks on edendada vabaühenduste ja linnaasutuste vahelist koostöökultuuri. Dokumendi koostamisel on eeskujuks võetud riiklikku kaasamise head tava ning kohalikke koostööleppeid omavalitsuste ja ühenduste vahel. Koostöö hea tava lähtub arusaamast, et koostöös peitub jõud ning dialoogist sünnib alati läbimõeldum lahendus. Tuues ära mõlema, nii linnaametite kui ka vabaühenduste poolsed kohustused ja õigused olulise mõjuga otsuste ettevalmistamisel, koondab hea tava endas üldiseid kaasamise põhimõtteid, mida pole Tallinna linnavalitsuse ega -volikogu tasandil seni paika pandud.

 


Koostöö hea tava koostasid pealinna vabaühendused Linnaidee algatuse raames 2013. aasta jooksul, lähtudes paljuski riiklikust kaasamise heast tavast ja teistest sarnastest koostöölepetest. 2013. aasta sügisel sai tekst Tallinna Linnavalitsuse ametitega kooskõlastatud ja vastavate ettepanekutega täiendatud. 
Selleks et koostöö hea tava muutuks linnaasutuste ja ühenduste igapäevases töös järgitavaks, on oluline selle kehtestamine Tallinna Linnavolikogu poolt. 

 

KOOSTÖÖ HEA TAVA


Koostöö hea tava eesmärk on panna paika põhimõtted Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse ning Tallinnas tegutsevate vabaühenduste vaheliseks koostööks. Heas tavas on selgitatud linnaasutuste ja vabaühenduste vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning koostöö eri vorme. 

1.   Koostöö alused

1.1  Koostöö hea tava lähtub arusaamast, et Tallinna tasakaalustatud ja kestliku arengu nimel sünnivad kompetentsemad ja legitiimsemad otsused siis, kui linnaasutused ja vabaühendused teevad koostööd. 

1.2 Vabaühendused on linnaasutustele strateegilisteks partneriteks, pakkudes asjatundlikkust probleemide kaardistamisel ja lahendusettepanekute tegemisel.

1.3 Linnaasutuste ja vabaühenduste vaheline koostöö tagab otsuste läbipaistvuse, paremate muutuste vastuvõtu ja soodustab otsuste rakendamist.  

1.4 Linnaasutusteks on Tallinna linnavalitsuse ametid ja teised allüksused, linnaosavalitsused ning linnavolikogu. Vabaühendusteks on avalikes huvides tegutsevad kodanikeühendused (sh piirkondlikud seltsid ja katusorganisatsioonid), mille põhikirjaliste eesmärkide saavutamine eeldab koostööd linnaasutustega. 

2.   Linnaasutuse kohustused  

2.1 Linnaasutus kaasab vabaühendusi neid puudutavate otsuste (st nii üld- kui üksikaktide) kujundamisse, et saavutada otsuste parim võimalik kvaliteet ja legitiimsus. Näitlikustav loetelu otsustest on hea tava lisas. 

2.2 Selleks et koostööst saadud sisendit kasutada, kaasab linnaasutus vabaühendusi ja avalikkust samaaegselt otsuse kujundamisesse.

2.3 Linnaasutus kaasab vabaühendusi selliste otsuste väljatöötamisse, millel on arvestatav mõju vabaühendustele või mis mõjutavad olulist osa elanikkonnast. Linnaasutus juhindub põhimõttest, et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peab olema avalikkuse osalemisvõimalus.

2.4 Otsust kujundav linnaasutus selgitab välja vabaühendused, keda väljatöötatav otsus mõjutab, kes osalevad otsuse rakendamisel või kes on selgelt väljendanud oma huvi otsustatava valdkonna vastu. Kaasamisel on oluline tagada erinevate huvide laiaulatuslik esindatus.
 
2.5 Linnaasutus koostab kaasamiskava: avalikustab kaasatavad vabaühendused ja kaasamise etapid (vt punkt 6.1), määrab ära otsuse menetlusetapid ja esialgsed tähtajad,  otsuse eelnõu väljatöötamise eest vastutava ametniku ning osalemisküsimustes infot jagava struktuuriüksuse või ametniku kontaktandmed. Kaasamiskava esitab linnaasutus otsuse väljatöötamise seletuskirjas, mille avalikustab oma kodulehel.

2.6 Vabaühendusi kaasatakse nii volikogu, linnavalitsuse kui ka linnaosavalitsuse tasandil antava õigusakti või otsuse ettevalmistamise käigus.

3.   Linnaasutuse õigused

3.1 Vastavalt otsusele võib linnaasutus valida, kas teavitada või kaasata  vabaühendusi või panna otsus avalikule konsultatsioonile. Mida suurema mõjuga otsus, seda suurem on vajadus kasutada nimetatud kolme koostöövormi. Teavitamine seisneb vabaühendustele tasakaalustatud ja objektiivse info edastamises, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Kaasamine seisneb otsuste kujundamisel vabaühenduste mõistliku etteteatamisajaga teavitamises ja ühendustega konsulteerimises. Avalik konsulteerimine seisneb vabaühendustelt tagasiside küsimises otsuse kujundamise kõigis etappides.

3.2 Linnaasutus võib laiendada vabaühenduste ringi otsuse ettevalmistamise või menetlemise käigus vastavalt vajadusele.

3.3 Linnaasutus võib avalikkust kaasata teises ulatuses kui vabaühendusi, lähtudes otstarbekusest.

4.   Vabaühenduse kohustused

4.1 Vabaühendus tagab tegutsemise avatuse ja läbipaistvuse, avalikustades oma kodulehel tegutsemise eesmärgi ja põhimõtted ning info tegutsemisvaldkonna ja -piirkonna kohta, liikmesuse põhimõtted ja koostööpartnerid.   

4.2 Vabaühendus kogub oma liikmete või sihtrühma arvamusi ja ettepanekuid seoses linnaasutuse ettevalmistatava otsusega ning esitab need linnaasutusele.

4.3 Vabaühendus teavitab oma liikmeid või eestkostetavaid koostööst linnaasutusega. 

5.   Vabaühenduse õigused

5.1 Vabaühendus võib tuvastatud probleemi lahendamiseks algatada avaliku diskussiooni, poliitika- või otsusekujundamise protsessi.  

5.2 Vabaühenduse koostöö linnaasutusega ei eelda juriidiliselt määratletud staatust või juriidilist suhet otsust ettevalmistava asutusega.

5.3 Vabaühendusel on õigus esitada esindaja(-d) volikogu või halduskogu komisjonidesse.

6.   Koostöö etapid, teabekanalid ja tähtajad

6.1 Linnaasutuse ja vabaühenduse koostöö toimub otsuse kujundamise kõigis etappides: probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel, otsuse eelnõu koostamisel.

6.2 Linnaasutus esitab otsuse väljatöötamise kavatsuse ja seletuskirja,  ettepaneku otsuse koostamiseks või otsuse eelnõu oma kodulehe kaudu ettepanekute kogumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Kui otsuse juurde on koostatud mõjude analüüsi aruanne, esitab linnaasutus selle koos eelnõu ja seotud dokumentidega avalikuks konsultatsiooniks.

6.3 Linnaasutus edastab kaasatavatele vabaühendustele e-posti teel info avaliku konsultatsiooni avamise kohta. Linnaasutus selgitab avalikkusele, milleks otsuse eelnõud on vaja, milleks kaasamist korraldatakse, millised on ootused kaasatavatelt vabaühendustelt saadava tagasiside suhtes ning kuidas toimub otsuse eelnõu edasine menetlemine. Muuhulgas

-                nimetab linnaasutus vabaühendused, keda on osalema kutsunud;

-                märgib need küsimused, mille kohta ootab avalikkuse seisukohti;

-                nimetab vabaühenduste tagasiside andmise viisid ja tähtaja;-          kirjeldab otsuse eelnõu edasist menetlust ja vabaühendustega koostööd.

6.4 Teabekanalite valikul tuleb linnaasutusel arvestada vabaühenduse võimalusi konsulteerimisele saadetud dokumendile juurdepääsuks.

6.5 Tähtaegade seadmisel tasub linnaasutusel arvestada mõistliku ajaga, misvõib vabaühendustel kuluda avalikult konsulteerimisel oleva otsuse eelnõu kooskõlastamiseks. Tavapäraselt (vastavalt valitsuse kaasamise heale tavale) on see vähemalt 3 nädalat.

7.   Koostöö tulemustest teavitamine 

7.1 Linnaasutus annab kaasatud vabaühendustele konsulteerimise käigus kas eposti või kohtumise kaudu tagasisidet nende esitatud ettepanekute osas. Vabaühendused jagavad tagasisidet oma liikmetele ja sihtrühmadele.   

7.2 Linnaasutus teavitab otsustajat kaasatud vabaühendustega koostöö tulemustest, koondades konsulteerimise tulemused (osalenud

vabaühendused, esitatud ettepanekud ja märkused, selgitused ettepanekute või märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta). Linnaasutus saadab koondülevaate koostöö tulemustest ka kaasatud vabaühendustele ning avalikustab koondülevaate oma kodulehel.  

8.   Koostöö hindamine

8.1 Otsuste eelnõude avaliku konsulteerimise lõppemisel analüüsib linnaasutus kaasamise tulemuslikkust, sealhulgas eesmärgi saavutamist, kasutatud meetodite asjakohasust, vabaühenduste osalemist konsulteerimisel, teavitamise ja tagasiside andmise toimimist ning vabaühenduste rahulolu koostööga. Selleks küsib linnaasutus kaasamise tulemuslikkuse kohta hinnangut ka konkreetses juhtumis kaasatud vabaühendustelt.

8.2 Kaasatud vabaühendused võivad ka ise kaasamise tulemuslikkust hinnata, lähtudes linnaasutuse kaasamiskavast (punktid 2.4 ja 2.5).

8.3 Hindamistulemustega arvestavad nii linnaasutus kui ka vabaühendus edaspidise koostöö kavandamisel ja korraldamisel.

8.4 Linnaasutus nimetab konkreetse vastutaja, kelle ülesandeks on käesoleva koostööleppe rakendumise analüüsimine, iga-aastase aruande koostamine ja avalikustamine.

9.   Koostöö hea tava uuendamine 

9.1 Koostöö hea tava võib ajas muutuda, mistõttu on oluline, et linnaasutused ja vabaühendused peavad perioodilisi arutelusid ning täiendavad või muudavad koostöö hea tava teksti vastastikusel kokkuleppel.

 

LISA. Mitteammendav loetelu otsustest, mida koostöö hea tava puudutab 

1.   arengukavad, sh linna arengukava uuendamine ja investeeringukava koostamine iga-aastaselt
2.   valdkondlikud strateegiad  
3.   üldplaneeringud 
4.   olulise mõjuga detailplaneeringud
5.   avaliku ruumi ehitusprojektid ja infrastruktuuri investeeringu-otsused
6.   olulise mõjuga liikluskorralduslikud plaanid
7.   avaliku maa-ala või avalikuks ruumiks sobiva maa asjaõigustehingud 
8.   vabaühenduste rahastamise tingimused ja kord 
9.   muude avalike taotlusvoorude eesmärkide seadmine 

Toetame „Koostöö hea tava“ kehtestamist Tallinna Linnavolikogu poolt: 
allkirjastatud 19.02.2014 „Koostöö hea tava“ allkirjastamisüritusel

MTÜ Kakumäe Selts
Tallinna linna noortevolikogu
MTÜ Kadrioru Selts
MTÜ Pirita Selts
Meie Tallinn
Juhkentali Selts
IRLi Tallinna Linnavolikogu fraktsioon
MTÜ Möldre Tee Selts
MTÜ Mähe Selts
MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid
Erakond Eestimaa Rohelised
Nõmme Seltside Koostöökoda (20 seltsi)
MTÜ Ühendus Loov Nõmme
MTÜ Liiva Külaselts
MTÜ Luite Selts
Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik
Eesti Karskusliit
Põhja-Tallinna halduskogu
Nõmme halduskogu
Nõmme Heakorra Selts
MTÜ Kontakt
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kesklinna halduskogu
Telliskivi Selts
SA Tallinna Kultuurikatel
Kassisaba Selts
MTÜ Nukufilmi Lastestuudio
MTÜ Kunstipesa
MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus
MTÜ Linnalabor  

 

Jaga